Erinevus lehekülje "Geoinfosüsteem" redaktsioonide vahel
P (1 redaktsioon imporditud) |
|||
| 8. rida: | 8. rida: | ||
20. sajandi alguses arenes [[fototsinkograafia]], mis lubas kaardi jagada kihtideks. Näiteks üks kiht kujutaks [[vegetatsioon]]i ning teine vetevõrku. See oli eriti kasulik [[samakõrgusjoon]]te trükkimisel, kuna nende joonestamine oli töömahukas protsess. Nende eraldi kihil asetsemine võimaldas joonestajal nendega tegeleda, ilma et teised kihid teda segaksid. Algselt kasutati joonestamisel klaasplaate, hiljem mindi üle plastikust filmile, mis oli kergem, hõivas vähem laoruumi ning polnud nii habras. Pärast kõigi kihtide valmimist kombineeriti need kokku üheks pildiks. [[Värvitrükk|Värvitrüki]] tulekuga ei loobutud eraldi kihtide ideest, igale värvile loodi printimiseks eraldi plaat. Kuigi kihtide kasutamine kujunes kaasaaegse GIS-i tüüpiliseks põhijooneks, ei peeta just kirjeldatud fotograafilist protsessi geograafiliseks infosüsteemiks – kaardid on kõigest kujutised, millega pole seotud mingid andmebaasid. | 20. sajandi alguses arenes [[fototsinkograafia]], mis lubas kaardi jagada kihtideks. Näiteks üks kiht kujutaks [[vegetatsioon]]i ning teine vetevõrku. See oli eriti kasulik [[samakõrgusjoon]]te trükkimisel, kuna nende joonestamine oli töömahukas protsess. Nende eraldi kihil asetsemine võimaldas joonestajal nendega tegeleda, ilma et teised kihid teda segaksid. Algselt kasutati joonestamisel klaasplaate, hiljem mindi üle plastikust filmile, mis oli kergem, hõivas vähem laoruumi ning polnud nii habras. Pärast kõigi kihtide valmimist kombineeriti need kokku üheks pildiks. [[Värvitrükk|Värvitrüki]] tulekuga ei loobutud eraldi kihtide ideest, igale värvile loodi printimiseks eraldi plaat. Kuigi kihtide kasutamine kujunes kaasaaegse GIS-i tüüpiliseks põhijooneks, ei peeta just kirjeldatud fotograafilist protsessi geograafiliseks infosüsteemiks – kaardid on kõigest kujutised, millega pole seotud mingid andmebaasid. | ||
| − | Aastal 1960 arendati [[Kanada]] pealinnas [[Ottawa]]s rahvusliku Metsanduse ja Maaelu Arendamise Osakonna poolt maailma esimene operatsiooniline GIS. [[Roger Tomlison]]i poolt arendatud geoinfosüsteemi nimetati [[CGIS]] (''Canada Geographic Information System'') ning seda kasutati CLI (''Canada Land Inventory'') jaoks kogutud andmete säilitamaks, analüüsiks ja manipuleerimiseks. Kaardistades informatsiooni muldade, põllumajanduse, [[rekreatsioon]]i, looduse, vete, metsanduse ja maakasutuse kohta, [[mõõtkava]]s 1:50 000, oli eesmärgiks hinnata Kanada maapiirkondade võimekust. Analüüsi võimaldamiseks lisati ka hindamise klassifikatsiooni faktor. Tomlisoni tuntakse seetõttu kui "GIS-i isa".<ref | + | Aastal 1960 arendati [[Kanada]] pealinnas [[Ottawa]]s rahvusliku Metsanduse ja Maaelu Arendamise Osakonna poolt maailma esimene operatsiooniline GIS. [[Roger Tomlison]]i poolt arendatud geoinfosüsteemi nimetati [[CGIS]] (''Canada Geographic Information System'') ning seda kasutati CLI (''Canada Land Inventory'') jaoks kogutud andmete säilitamaks, analüüsiks ja manipuleerimiseks. Kaardistades informatsiooni muldade, põllumajanduse, [[rekreatsioon]]i, looduse, vete, metsanduse ja maakasutuse kohta, [[mõõtkava]]s 1:50 000, oli eesmärgiks hinnata Kanada maapiirkondade võimekust. Analüüsi võimaldamiseks lisati ka hindamise klassifikatsiooni faktor. Tomlisoni tuntakse seetõttu kui "GIS-i isa".<ref [http://www.urisa.org/node/395 "GIS Hall of Fame – Roger Tomlinson"]. URISA. Välja otsitud 2007-06-09.</ref> CGIS kestis kuni 1990ndateni ning selle aja jooksul koostati Kanadas suur digitaalne maaressursside andmebaas. CGIS polnud kunagi saadaval kommertskasutuseks. |
1964. aastal moodustas [[Howard T. Fisher]] [[Harvard]]i disaini doktorikoolis (''Harvard Graduate School of Design'') LCGSA (''the Laboratory for Computer Graphics and Spatial Analysis''), kus arendati olulisi ruumiliste andmetega seotud teoreetilisi kontseptsioone. Lisaks levitati 1970. aastatel mitmeid tarkvarakoode ja -süsteeme, näiteks "[[SYMAP]]", "[[GRID]]" ja "[[ODYSSEY]]". Need olid aluseks edasistele kaubanduslikele arengutele kogu maailma ülikoolide, uurimiskeskuste ja ettevõtete vahel.<ref name="Lovison"/> | 1964. aastal moodustas [[Howard T. Fisher]] [[Harvard]]i disaini doktorikoolis (''Harvard Graduate School of Design'') LCGSA (''the Laboratory for Computer Graphics and Spatial Analysis''), kus arendati olulisi ruumiliste andmetega seotud teoreetilisi kontseptsioone. Lisaks levitati 1970. aastatel mitmeid tarkvarakoode ja -süsteeme, näiteks "[[SYMAP]]", "[[GRID]]" ja "[[ODYSSEY]]". Need olid aluseks edasistele kaubanduslikele arengutele kogu maailma ülikoolide, uurimiskeskuste ja ettevõtete vahel.<ref name="Lovison"/> | ||
Redaktsioon: 29. jaanuar 2016, kell 00:15
Geoinfosüsteem (lühendatult GIS) ehk kohateabesüsteem on automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute teostamiseks, analüüsiks ja esituseks. Geograafilised infosüsteemid hõlmavad kartograafiat, statistilist analüüsi ning andmebaaside tehnoloogiat.
Ajalugu
Esimeseks geograafilise meetodi kasutamiseks võib pidada 1854. aastal John Snow koostatud kaarti, kus kujutati koolerapuhangut Londonis. Konkreetsete haigusjuhtude esitamiseks kasutas John Snow punkte.[1] Tema uurimus koolera leviku kohta viis haiguse allikani, milleks osutus haiguspuhangu keskmes asuv nakatanud veepump (Broad Streeti veepump, mille käepideme Snow haiguspuhangu lõpetamiseks eemaldas). John Snow kaart oli unikaalne, kuna esmakordselt ei kasutatud kartograafilisi meetodeid ainult geograafiliste fenomenide kujutamiseks, vaid ka analüüsiks.
20. sajandi alguses arenes fototsinkograafia, mis lubas kaardi jagada kihtideks. Näiteks üks kiht kujutaks vegetatsiooni ning teine vetevõrku. See oli eriti kasulik samakõrgusjoonte trükkimisel, kuna nende joonestamine oli töömahukas protsess. Nende eraldi kihil asetsemine võimaldas joonestajal nendega tegeleda, ilma et teised kihid teda segaksid. Algselt kasutati joonestamisel klaasplaate, hiljem mindi üle plastikust filmile, mis oli kergem, hõivas vähem laoruumi ning polnud nii habras. Pärast kõigi kihtide valmimist kombineeriti need kokku üheks pildiks. Värvitrüki tulekuga ei loobutud eraldi kihtide ideest, igale värvile loodi printimiseks eraldi plaat. Kuigi kihtide kasutamine kujunes kaasaaegse GIS-i tüüpiliseks põhijooneks, ei peeta just kirjeldatud fotograafilist protsessi geograafiliseks infosüsteemiks – kaardid on kõigest kujutised, millega pole seotud mingid andmebaasid.
Aastal 1960 arendati Kanada pealinnas Ottawas rahvusliku Metsanduse ja Maaelu Arendamise Osakonna poolt maailma esimene operatsiooniline GIS. Roger Tomlisoni poolt arendatud geoinfosüsteemi nimetati CGIS (Canada Geographic Information System) ning seda kasutati CLI (Canada Land Inventory) jaoks kogutud andmete säilitamaks, analüüsiks ja manipuleerimiseks. Kaardistades informatsiooni muldade, põllumajanduse, rekreatsiooni, looduse, vete, metsanduse ja maakasutuse kohta, mõõtkavas 1:50 000, oli eesmärgiks hinnata Kanada maapiirkondade võimekust. Analüüsi võimaldamiseks lisati ka hindamise klassifikatsiooni faktor. Tomlisoni tuntakse seetõttu kui "GIS-i isa".Viitamistõrge: Sulgemissilt </ref> puudub.
[2]
[3]
[4]
[5]
[6]
[7]
[8]
}}
