Ka [[kaugseire]]l on andmete kogumise juures oluline roll. Kaugseireks on vaja [[andur]]it ja platvormi. Kaugseires kasutatavateks sensoriteks on kaamerad, digitaalsed skannerid ja [[LiDAR]], platvormidena kasutatakse tavaliselt lennukeid ning satelliite. Koos miniatuursete UVA-de arenguga on õhust kogutavate andmete hankimine muutunud võimalikuks märgatavalt väiksema hinnaga ning palju suurema pildistamise sagedusega. Praegusel hetkel põhineb aerofotode tõlgendamisest enamus digitaalsest andmestikust.

Veel üheks oluliseks ruumiliste andmete allikaks on satelliitidelt teostatav kaugseire. Siin kasutavad satelliidid erinevaid sensoripakette, et passiivselt mõõta elektromagnetilise spektri osade peegeldust või raadiolaineid, mis saadeti välja aktiivselt sensorilt, nagu näiteks [[radar]]. Kaugseire kogub rasterandmeid, mille edaspidisel töötlemisel saab tuvastada objekte ja huvipakkuvaid klasse, näiteks maakattetüüpi.

Veel üheks oluliseks ruumiliste andmete allikaks on satelliitidelt teostatav kaugseire. Siin kasutavad satelliidid erinevaid sensoripakette, et passiivselt mõõta elektromagnetilise spektri osade peegeldust või raadiolaineid, mis saadeti välja aktiivselt sensorilt, nagu näiteks [[radar]]. [[Kaugseire]] kogub rasterandmeid, mille edaspidisel töötlemisel saab tuvastada objekte ja huvipakkuvaid klasse, näiteks maakattetüüpi.

Andmete kogumisel tuleb kasutajal arvestada, kas andmeid peaks koguma suhtelise täpsusega või absoluutse täpsusega. See ei pruugi mõjutada ainult informatsiooni tõlgendust, vaid ka andmete hankimise kulukust. Lisaks ruumiliste andmete kogumisele ja lisamisele sisestatakse GIS-i ka atribuutide andmed. Pärast andmete sisestamist GIS-i vajab see tavaliselt toimetamist. Vektorandmed tuleb enne edasist analüüsi muuta "topoloogiliselt korrektseks".